michiko

sõnajanu ja leheneelamine

leave a comment »

Raamatud, raamatud, raamatud. Mu tellitud raamatute kuhjad ja mu raamatukoguraamatute kuhjad ja mu Londonist ostetud raamatute kuhjad ümbritsevad mind rõõmsalt ja ma istun nende keskel ja olen rämedalt õnnelik ja lugemisentusiastlik. Eriti kuna kõik mul praegu aktiivsemalt käsil olevad teosed on rohkem või vähem biograafilised, sest isegi Kerouaci ilukirjandust ei saa ju pidada mitte-biograafiliseks. Eriti kui mul Dharma Bumside ja Vanity of Duluozi kõrvalt on käsil paks köide tema isiklikest kirjadest. Veel on mul Keith Richardsi raamat ja üleeile postkasti saabunud Anthony Kiedise Scar Tissue.

Ja .. ja see kõige freaking ägedam, kuidas kõik need raamatud, neil mingid niidid, ajad ja sündmused jooksevad kokku. Kuidas Kerouac sõpradega läheb mõneks ajaks peatuma Tangier’i ja ma loen ja loen ja siis vahetan raamatut ja Keith Richards räägib mulle, kuidas nemad gängiga roadtrippi teevad ei kuhugi mujale kui sinnasamma, Tangier’i, ja räägib neist draamadest, mis seal toimusid ja.. siis loen, kuidas Kerouac kirjutab sellest, kuidas ta Tangier’is luges Kierkegaardi Kartus ja värinat, mida ma just eelnenud nädalal olin ühe seminari jaoks lugenud. Ja siis ma lähen Kahu loengusse ja me räägime seal Roxy Musicust ja ta saadab nende plaadiümbrise ringi käima ja me kuulame üht nende laulu, mis meie loenguteemaga kokku läheb. Ma tulen koju ja kuulan Roxy Musicut ja loen Scar Tissue’st kuidas Anthony Kiedis mingi 13-aastasena oma narkoparunist isaga Sunset Stripil Roxy Musicut kuulamas käis, olles pilves kõikvõimalikest eri droogidest.

Ma armastan seda, kuidas maailm omavahel kokku mängib. Kuidas asjad on omavahel ühendatud. See on nii ilus ja tekitab nii sooja tunde, maailm on võrgustik ja muudkui põimub, ja mida enam see nii on, seda paeluvamaks edasi uurimine läheb.. hästi mõnus:). Samamoodi nagu siis kui avastad mingi uue sõna, mida omaarust pole varem märganud, ja niipea kui selle tähendus meelde jääb, hakkad seda sõna muudkui kohtama igal pool.

Aga raamatutest veel.. ma loen Robert M. Pirsigi Zen & the Art of Motorcycle Maintenance’i ka, sest ma tahan selle uuesti üle lugeda enne kui ma Pirsigi teise raamatu käsile võtan, millele ma ka nüüd lõpuks käed külge sain. W. S. Burroughsi kirjad ka raamatukogust, aga enne selle alustamist ma vist tahan ikkagi midagi enne ära lõpetada, muidu on veidi liiga palju asju korraga. Ja kui see sats otsa saama hakkab, siis ootab mind kolm magusat Huxley’t. Noh, filosoofid ja kooliasjad on ka, aga.. see nagu ei ole selle postituse teema praegu.

Advertisements

Written by michiko

Neljapäev, detsember 23, 2010 kell 12:36

Posted in naudingutaju, raamat

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s