michiko

seks kui kõikide tegude motivatsioon?

with one comment

..ehk postitus nimega “miks ma armastan oma eriala? vol 3”. Sest ma saan kirjutada selliseid esseid:

John Barth räägib oma tekstis “Pansexuality”, kuidas kõike, mida inimesed teevad, paneb tegema seksuaaltung. Ta ütleb, et kogu maailmas toimuv on selle tulemus, et me ei saa seksida kellega iganes tahame, alati kui me seda tahame ja kusiganes me tahame.  Käesolevas essees arutlen selle üle, kas seks ongi kõikide tegude põhjustaja.

Barth serveerib seda just inimestele iseloomuliku tunnusena. Niisiis võiks vaielda, et kas ta uskus, et sellega vastanduvad inimesed loomadele, kes saavad kogu aeg paarituda? Päris nii see siiski pole. Ka loomadel on omad piirangud. Koertelgi on kindel periood ehk jooksuaeg, kus nad tõesti on väga motiveeritud paaritumisest. Sama kergesti võib näite tuua linnumaailmast, sest linnud käituvad selgelt paarilise leidmiseks eriliselt, isaslinnud meelitavad emaseid oma ehitatud pesade ja silmatorkavama välimusega. Paaritumisvõimaluste piiratus ja sellest tulenevalt paaritumise eesmärgil tegutsemine pole sugugi ainult inimestele omane, nagu Barth tahab väita.

Samas ehk pole Barth’i teesi diskrediteerimine loomadega võrdlemise kaudu siiski õigustatud. Loomi ei saa kuigi hästi inimestega antud kontekstis võrrelda, sest nende vahel on üks oluline erinevus – loomade jaoks on paaritumine siiski väga otseselt paljunemise eesmärgil tehtav akt. Loomad, väheste eranditega, ei paaritu lihtsalt selleks, et mõnu saada. Inimeste puhul on aga paaritumise juures nauditavuse aspekt üsnagi määrava tähtsusega. “The mating dance” ongi nii vilgas just seetõttu, et inimesed otsivad naudingut ja rahuldust. Kui seksi nauditavus ei mängiks rolli, siis seks olekski enam nii oluline või ihaldatud. Isegi järglaste saamise eesmärgil pole seks tänapäeval enam ainuvõimalus.

Olgu, me tahame seksida, sest see on nauditav. Soov tunda rahuldust paneb meid ka selle suunas tegutsema, jah. Kuid väide, et absoluutselt kogu meie inimtegevuse liikumapanevaks jõuks on ainult see üks eesmärk, tundub argimõistusele ehk siiski üle pingutatuna. See kõlab nagu inimesed tegutseks ainult eesmärgiga keegi voodisse meelitada ning kaaluksid iga teo tegemist või mitte tegemist eelkõige selle põhjal, millise teoga oleks suurem tõenäosus endale rohkem ja väärtuslikumaid seksuaalpartnereid leida. Intuitiivselt tahaks sellele igal juhul vastu vaielda, sest see tundub ülekohtuselt lihtsustatud põhjendus kogu meie mitmekülgsele maailmale.

Sellegipoolest võib selles peituda tõetera. Me tõesti ei pruugi tegutseda kogu aeg enesele teadvustatult partneri leidmise suunas, kuid kaudselt see siiski nii on. Iga meie tegu mõjutab seda, millisteks inimesteks me kujuneme, mis omakorda on aluseks just sellele, millistena me teistele inimestele mõjume ja mille põhjal me kaaslasi leiame. Kui me tõmbame inimesi ligi just oma olemusega terviklikult ja meie olemuse kujunemist mõjutab iga asi, millega me elus kokku puutume, siis me ei saa kuigi hästi eristada tegusid, mida me teeme partneri leidmiseks ja mida mitte, sest need on omavahel seoses. Seega võib küll öelda, et kaudses mõttes ongi iga meie tegu ikkagi käik partneri leidmise suunas.

Niisiis, kui miski on nii tugev, et seda võiks seostada kõige inimmaailmas toimuvaga, siis tekib huvi seda lähemalt uurida. Jätaksin siinkohal järglaste eostamise külje pigem kõrvale ja keskendun rohkem nauditavusele, sest seksi naudingu pärast esineb siiski  sagedamini.

Mis paneb Barth’i ütlema, et just nauding seksist on see, mis kõik käima tõmbab? See tähendaks, et see on spetsiifiline ja asendamatu nauding. Seks pole aga sugugi ainus, mille kohta võiks öelda, et see pakub naudingut. Seega näib, et on nauding seksist ning selle kõrval teisigi naudingutüüpe, mis sellest erinevad, näiteks nauding toidust või filosoofilisest arutelust, rahuldus tehtud tööst. Sel juhul peaksid need naudinguid olema tunnetatavad erineval viisil, sest kui me tunnetaks neid ühtmoodi, siis poleks ju vahet, millise konkreetse tegevuse tulemusena me ihaldatud naudinguni jõuame, sest me ei suudaks lõpus üht naudingu tunnetamist teisest eristada kui me neid samamoodi tajume.

Kas aga see on tõesti nii, et on justkui erinevad naudingu tunnetamise “kanalid”, mis on teineteisest sõltumatud? Ajus on siiski vaid üks piirkond, mis tegeleb naudingutunde tekitamisega. Mõnusaid asju on palju ja erinevaid, kuid nende esinemise korral toimuvad ajus ikkagi sarnased protsessid, tänu millele me naudingut tajume. Aju jaoks on eri stimulaatorite tekitatud mõnutunded oma olemuselt sama tüüpi, seega nende erinevused on vaid pealispinnas.

Isegi kui inimesed tunnetaksid naudinguid mitmel viisil, siis on küsitav, miks peaks  seksuaalseid naudinguid nende hulgast kõige väärtuslikumaks pidama. Öelda, et paaritumissoov motiveerib kõiki meie teisi tegusid kuna see on kõige ihaldusväärsem nauding,  tähendab erineval viisil tunnetatavate naudingutüüpide olemasolu eeldamist ning nende eri naudingute hierarhiasse asetamist. Seda saaks põhjendada sellega, et seksuaalseid akte on väga kerge vaadata otseselt naudingu saamisele orienteeritud tegudena ja neist tulev mõnu on intensiivsem ja ilmsem, omamoodi “puhtam”. Kui sellega nõustuda ja seksuaalsed naudingud tõesti kõigele muule aluseks panna ning samal ajal tunnistada ka teistsuguste naudinguliikide olemasolu, siis tuleks need argumendi kokkukõlavuse huvides paigutada omavahel mõjusuhetesse. See tähendaks, et muud naudingud – näiteks hea intellektuaalne vestlus või maitsev toit – on alama kategooria motivatsioonid, mis töötavad kõrgema motivatsiooni (paaritumissoovi) kasuks. Jah, ilmselt tõesti võib nauditava pidusöögi elamus meid teha atraktiivsemaks ja seeläbi parandada meie võimalusi partneri leidmiseks, kuid see argument on oma kaudsuses ja umbmäärasuses nii raskesti falsifitseeritav, et mõjub mittemidagiütleva ja väheveenvana.

Seega Barth’i seisukoht jääb siinkohal ühekülgseks ja vähe läbi mõelduks. Juba Epikuros arvas, et naudingutunne kui selline on oma olemuselt alati ühesugune. Kui kõiki naudinguid oleks võimalik võimendada, siis poleks naudinguid kunagi võimalik teineteisest eristada. Selles valguses kaob vahetegemine naudingutel nende allika põhjal. Kui aga nüüd Barth’i argumenti vaadata pilguga, mis ei erista seksuaalseid naudinguid teistest naudingutest, siis tuleb välja, et Barth sisuliselt ütleb, et inimene teeb, mida ta teeb, sest see pakub talle naudingut. See aga on lihtsalt uude intrigeerivasse pakendisse pandud common sense – tal on õigus küll, aga ta ei ütle mitte midagi uut. Mitte seks otseselt pole põhjus, miks me kõike teeme, vaid naudinguihalus. Seks on lihtsalt üks asi teiste hulgas, mille kaudu me vähemal või rohkemal määral naudingutundeni jõuda võime.

Advertisements

Written by michiko

Laupäev, mai 29, 2010 kell 5:16

Posted in mõttelend

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. Hea ja tasakaalustatud essee. Kõik on õige. Barth jt temataolised muidugi liialdavad.

    Aga ometi on seksuaalsed naudingud erilisemad teistest naudingutest. Kasvõi juba oma intensiivsuse ulatuse poolest.

    Ning vist jäi märkimata, et seksuaalsete naudingute juures on väga olulisel kohal uudsuse, üllatuse moment. (Uus partner, uus koht, uus asend jpmt võivad pakkuda palju intensiivsemaid naudinguid kui tavapärased, rutiinsed vahekorrad.) Mis viitab ju omakorda informatsioonist ja suhtlemisest saadavatele naudingutele.

    Lulu

    Laupäev, mai 29, 2010 at 7:08


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s