michiko

soojaloov

leave a comment »

Vaadake ette, ma tulistan kohe ühe postituse, mis ilmselt ei paku mitte midagi uudset ei kellelegi, kes mu blogiga vähegi tuttav on. Aga pole midagi parata, sest ma ei saa vaiki jääda.. ma tunnen, et ma olen Elus. Õues ja toas on 23 kraadi sooja, ma istun laua taga ja minust paremal on 2,5 x 2 m akent ja avatud uks mu paradiisrõdule, ja kuna see on suunaga hommikupäikese poole, siis suurest aknast immitseb sisse mahedat järgmistelt majadelt tagasipeegelduvat õhtupäikes ning uksest seda maguspaksu suveõhtusooja õhku. Ma saan vaheldumisi toas ja õues ringi jalutada maika ja lühikeste pükste väel paljajalu ja mul on nii kuradi soe ja värske korraga. Seda ei saa muul ajal kui suvel. Ja ma vajan seda nagu õhku, seda värsket liikuvat sooja õhku.

Lisaks kõigele ma lakkisin just oma küüned täiuslikuks erepunaseks. Pärast seda ma vaatasin oma käsi, oma täiuslikku punast värvi küüntega käsi, ja kurat, see oli nii erutav, et mul tuli üle pika aja suitsuisu. Ma ei tea, sigarett punaste küüntega sõrmede vahel tundus sama erootiline vaatepilt kui punaste huultega naine. Vastupandamatu. Ja tõesõna, ma võiks kasvõi punseks värvitud huulte ja küüntega ennast suitsetamas vaadata, ma naudiks seda. Kusjuures ma ei käsitleks seda kui puhtalt nartsissistlikku eneseimetlust, see oleks üsna lühinägelik seisukoht. Minul pole selles olukorras mingit tähtsust. Vaid nauditavusel on.

pi

Advertisements

Written by michiko

Esmaspäev, aprill 27, 2009 kell 9:37

Posted in naudingutaju, visuaal

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s