michiko

tarkuspiin

2 kommentaari

Esmaspäeval helistan hambaarstile. Ausõna. Üldiselt.. väga paljud kardavad arste, nii mõnigi kardab isegi haiglahoonesse sisenemist (isegi kui ta läheb sinna ainult sõpra külastama või midagi). Põhikoolis, kui kogu klass ükshaaval süsti saama läks ja enamik selle pärast paanikas oli, muigasin ma rahulolevalt. Minu arust oli see nõelaga torkimine imelikult mõnus.. mul pole siiani mingeid probleeme nõeltega või süstidega. Muidu ma vist ei kirjeldaks mõnuga, kuidas keeleneeti tehes kanüül läbi keele surutakse, ja kuna keel on piisavalt paks, siis seda kanüüli liikumist on väga reaalselt võimalik jälgida. Tunnetada.

Aga HAMBAARST.. tõsiselt, isegi kui ma lähen tavalisse kontrolli ja mul pole ühtegi hambaauku ja arst kordagi puurima ei pea.. vahet pole. See on piin. Kuigi jah, mida aeg edasi, seda vastupidavam ma olen.

Mul on selle koha pealt üks teooria. Üks mu sõbranna, kes kardab arste ja haiglaid, käis pisikesest peale pidevalt arstide vahet. Minul omast taskust ei ole mingeid mälestusi arstidest. Haiglaga seondub mul lapsepõlvest vaid see, et ma käisin aeg-ajalt perega lastehaigla basseinis ujumas ja mul oli ultimate goal ujuda sinna ujuva värvilise eraldusribaga eraldatud sügavamasse alasse, kuhu mina, tattmokk nagu ma olin, ujuda ei võinud. (Mis sest, et mul olid umbes täispuhutavad käerõngad, ujumisrõngas, ujumisplaat ja üldse kõik võimalikud mind veepeal hoidvad jubinad küljes ja ausalt öeldes, hea et ma üldse piisavalt sisse vajusin, et oma naba märjaks saada või midagi.) Ühesõnaga, mul oli haiglas lõbus. Aga vot hambaarsti koha pealt on mul sellised mälestused, et ma röökisin seal nii kõvasti, et terve korrus vist kuulis seda. Iga kord. Isegi siis kui ma põhikoolis käisin, ma arvan. Too sõbranna aga hambaarste ei karda. Hambaarst ja günekoloog on üldse ainsad arstid, kelle juurde ta vabatahtlikult minna suudab:P Ma ei tea.. ma pakun, et mul on psühholoogiline probleem sellega. Negatiivsed assotsiatsioonid ja mingi.. pavlovi refleks. Et iga kord kui hambaarst mulle mõne oma töövahendi suhu topib, siis ükskõik mida ta teeb, see teeb haiget.

Uue aasta ülesanne iseendale: leia positiivseid seoseid hambaarsti piinariistadega.

Advertisements

Written by michiko

Laupäev, jaanuar 3, 2009 kell 12:14

2 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Mu ema pani kunagi väiksena hambaarstile rusikaga vastu nägu. Mina nii karmiks pole läinud. Suve alguses ma kartsin hambaarste suht hirmsasti, aga kui ma olin umbes kaks nädalat hammast valutanud, siis ma lõpuks ikkagi läksin. Võinoh, mu ema lohistas mind… nüüd on juba üsna ükskõik see minek. As long as sul lahe arst on.

    Bossa

    Laupäev, jaanuar 3, 2009 at 3:10

  2. Ma olen väiksest peale ühe arsti juures käinud ja ta on täpselt nii lahe, et aeg-ajalt itsitab mu üle, et “ma mäletan küll, kuidas sa väiksena siin röökisid”. no igal juhul.. mulle ta meeldib. ta on lahe:)

    michiko

    Pühapäev, jaanuar 4, 2009 at 12:28


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s