michiko

üleküpsenud unistuste eksitav puisus

leave a comment »

Kuskil on ehk mingi õhkõrn piir õhulosside ja reaalsuse parimast kombinatsioonist. Sellisest, kus mõlemat on piisavalt palju, mõlemad aitavad teineteisele kaasa. Kuskil on.. ma tean.

Ma samuti tean, kus pole. Ja kui nende kahe vahel on harmoonia paigast ära, siis tulevad mängu need momendid, kui tunned, et sind on petetud. Kui ilusaid unistusplaane on palju ja need tunduvad lihtsalt kui puhas paradiis, siis nendes saab ujuda, ujuda, joovastuda, need on väikesed päikesed hallis sügistalves. Annavad energiat ja toidavad elujanu, toovad näole tobearmsa muige, sees on soe. Olgu.. hoomates endasse teisigi inimesi ja asjaolusid peale sinu enda on nad riskantsed ka, mõnikord saab kellegi kindlastitest kibeda pohmaka.

Teistega jälle nii, et sa ei tea midagi. Ei julge midagi oodatagi, ei julge midagi loota.. sest see tundub liiga ebatõenäoline. Ja sellises olukorras on muidugi väga kerge neid väheseid ootuseid ületada, ja siis, tundes, et oled võitnud jackpoti, püherdada võidurõõmsas naudingus.

Aga ei.. ma ei tahagi jõuda selleni, et midagi unistamata ei saa haiget ja seepärast ei tohiks lootusi hellitada. See on põgenemine ja natuke pseudotugevus. Aga mõlemal skeemil on äärmustesse kalduvana omad varjuküljed. Praegu tundub mulle, et kõige mõnusamalt toimiv variant oleks ilma mingite kindlastiteta salaunistused, millesse suhtud pigem nagu jutustusse, usaldad oma sisetunnet. Siis on unistus mingi lugu, mis on juba olemas, siis sa usaldad lugu endas, mitte kindlasti-kunagit, mitte kellegi teise tujusid, mitte midagi, mille keegi teine saaks sinult ära võtta. Sellise lootusunistuse puhul pole asja reaalne toimumine nautimise jaoks enam esmatähtis. Sul on lugu, unistused, lootused, ja kui neid endas usaldada, siis keegi ei pea sinuga neid kaasa mõtlema või kindlastitama, aga nad on sellest hoolimata lemmikraamat igaks juhuks kotiga alati kaasas.. ei pruugi kunagi väljagi võtta, aga kui lifti kinni peaksid jääma, päästaks ta päeva ja annaks elamuse pealekauba. Ning samal ajal, kui kasvõi pool nendest unistuslugudest peakski juhuslikult kunagi täide minema, siis see oleks pigem kirss tordil kui tort ise.

Advertisements

Written by michiko

Teisipäev, november 11, 2008 kell 2:23

Posted in mõttelend

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s