michiko

no thanks, but thanks

leave a comment »

Mul on olnud hetki, kui mulle tundub, et temalt saadud õppetund ei olnud kogu sellele kulunud aega väärt. Mitte, et ma sellele mõttele liiga suurt tähtsust oleks omistanud, mis seal ikka. Müstiline on hoopis see, kuidas viimasel ajal kõik nii ootamatul viisil kokku mängib; ma olen aru saanud, et ma lihtsalt ei osanud näha seda, mis ta mulle selgeks tegi.

Ühel hetkel tundus see kõik aga nii loogiline.. Ma avastasin, et mõned teatud iseloomujooned ja käitumised teistes inimestes, mis mind vahel häirisid.. et nende puudumine on palju hullem. Ja nüüd ma olen nii tänulik, kui kellelgi need olemas on, olgu kasvõi natuke liiga palju, ükskõik, üle vindi ja piiride… selle saan ma andeks anda. Aga puudumine ei mängi välja.

See on kihvt, kui suudad jälle natuke enda mõttekastidest vabamaks saada. Rohkem näha. Ja ma poleks arvanudki, et ka ootused enda minevikukogemuste õppetundidest võivad stereotüüpsed olla. Heh.. elu on kuradi huvitavate kokkumängudega seiklus.

Advertisements

Written by michiko

Laupäev, oktoober 18, 2008 kell 10:55

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s