michiko

hüvasti, vana maailm

4 kommentaari

Väga tahaks öelda, et praegu on uus maailm. Et juunis lõppes vana maailm ja suvi oli vana maailmaga hüvasti jätmine.. ma olin vana maailma lõppu nii kaua oodanud ja igatsenud, nüüd aga tundub see selja taha jäävat. Suvi oli üleminekuaeg, vahemäng, sümboolne matusetalitus. Oma vaikuses oli see rahuaeg. Vaikuses, mis järjepidevalt üksteise järel jättis toimumata kõik mu põhilised suvesse kuuluma pidanud seiklused, mu jalgrattaga Leigole minekud ja saared ja folgid ja kuuks ajaks Euroopasse kolama minekud. Ma tahtsin väga ja üritasin neid skeeme toimima panna, aga nahast välja pugeda ka ei maksa, seiklustel peab juures olema mingi vooluga kaasa minemise kergus, nad peavad juhtuma natuke kogemata. Nii oligi, et üsna suure osa suvest veetsin ma rahulikult nokitsedes, päevade kaupa rõdul lugedes ja vahepeal kirjutades, mu sotsiaalsed üritused ei olnud meeletud peod ega ürituselt üritusele jooksmised, ma vältisin liiga rahvastatud ja lärmakaid üritusi ning nautisin hoopis paari-kolmega piirduvaid sooje öid veini, kohvi ja suitsetamisega. Nii oli paras.. kõige lähedasemad inimesed ja ei kedagi rohkemat. Seetõttu sattusin alati kimbatusse, kui keegi küsis, mis ma suvel tegin. Justkui nagu mitte midagi poleks teinud, kõik oli selline, ma ei tea.. “niisama”. Teistel muidugi oli palju rohkem rääkida, kes käis tööl, kes reisimas, kes tegi seda, teist ja kolmandat. Mida ma siis oleks pidanud ütlema? Ma ei teinud eriti midagi nii põnevakõlalist. Aga see ei tähenda, et ma igavlesin, oo ei, ma võtsin mõnuga vabalt ja armastasin seda. Kahtlustan, et vahepeal käinud ma nädal aega kodustki eriti kaugel, aga igav mul küll ei olnud.

Ühel hetkel aga leidsin õige vastuse sellele “mida sa suvel tegid”-küsimusele. Ma tean, mis ma suvel tegin. Ma jätsin vana maailmaga hüvasti.

Ma tunnen end vabanenu ja vabanevana vana maailma piiranguist, ning eelkõige just mu enda piiravaist mõttekastideist. See on seotud nõrga ja väärtusetu maha jätmisega, mõttetute negatiivsete koormate hülgamisega. Keskkool koos oma nõmeduste kohustuslikkusega on ka miski, mille kerge südamega ja kergendustundega panen harvakasutatavate mälestuste sahtlisse. (Ja kui ma ütlen, et keskkooli nõmedused, siis sellest võiksin ma rääkida pikalt ja põhjalikult, mu argumendid ei ole lihtsalt “mata on nõme”, aga minu arust ei ole see jutt mingit eetriaega väärt, ma ei taha, et oleks.) Mõned asjad, käitumised, inimesed, kohad ja blokid kuuluvad vanasse maailma… hea on nende koorem mingisse müstilisse kaugusse jätta.

Lisaks kõigele annab see kõik mulle nii palju jõudu. Kui mul on mingid asjad, mida ma varem ei oleks teinud, siis nüüd aitab mul veelgi julget isepäisust säilitada just see idee mu peas.. ma mõtlen, et “miks ma ei võiks nii teha? see, et ma vanasti pigem hoidusin, see oli vana maailma mõtteblokk ja seal tema koht ongi”. Toimib. Veel sügavamalt usun, et mingi skeemiga saab kõik, mis tahad. Mingil moel, millalgi, aga võimalik on see igal juhul. Hea tunne on, tugev tunne on, täis entusiasmi kõrvaldada või vähendada neid mõttetuid surnud punkte, millega ma ise oma heaollavabadust piiran.

Õnnelik tahan olla. Ja kui tahan, siis tuleb teha nii, et oleksingi. Aina paremini tuleb välja.

Advertisements

Written by michiko

Pühapäev, oktoober 12, 2008 kell 7:57

4 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. maagiline vaib. I’m kinda stuck in between. You know what I mean.
    aga kuula clipse – new world. see ei ole vb väga sinulik, aga ehk õpid sõnu kuulama :)

    muusa8

    Esmaspäev, oktoober 13, 2008 at 4:32

  2. baby, i know where you’re coming from. my garden.

    : ). semi-nali. tegelikult ka… mu meelest me suve jooksul millestki muust ei rääkinudki. … mul oli täpselt sama raske see mis-suvel-tegid-küsimus.

    hea tunne oli, et leidus teisigi. tõesti, juba toona.

    komatoos

    Esmaspäev, oktoober 13, 2008 at 9:26

  3. ära alahinda oma aeda. isegi kui mitte reaalselt, siis minu arust viibisime me vähemalt ühises virtuaalses aias või midagi. peaaegu et võiks ju nii öelda? ja minu jaoks olid need meie aia-ajad (nii otseses, virtuaalses kui sümboolses tähenduses) kahtlemata ühed neist sellele suvele kõige iseloomulikumaist asjadeist.

    michiko

    Esmaspäev, oktoober 13, 2008 at 11:37

  4. :).

    and i mean it.

    komatoos

    Teisipäev, oktoober 14, 2008 at 10:18


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s