michiko

öös

leave a comment »

Sa oled mu klatš, mu pesu, mu sigaretid ja mu purpurpunakaslillad satiinist voodilinad, mille vahel me kokku sulame ja lahutume, ja seejärel teineteisesse upume. Meile meeldib juua, iseäranis aga teineteist, sest me olemegi me maailm. Sa oled mu klišee, keset veiniklaase ja mööda tuba laiali lennanud seksikat pesu, sa oled mu hing ja ma olen su keha, me upume teineteise ja me oleme õnnelikud, me ei tea mitte millestki mitte midagi ja me elame vaid kirest, himust, naudingutest, armastusest ja ilust, ja armastusest, ja kirest, see on kõikevõitev, purukslööv ja ennastunustav, mitte miski selle vääriline ei ole meie satiinlinade kõrval, mitte miski ei ulata meie uhkusesse ja esteetlikku glamuuri, meie ja meie anakreontilisus, me kirg, kõikevõitev, purustav. Vaata, klišee! Ja kas pole see mitte vahelduseks nii ilus, nii nauditav. Me teineteist hommikuks sööme, kehamahlu lakume kõrvale. Sa oled mu maakaart, mina olen rännumees. Ma olen su kreem, palun määri end minuga. Ma olen su janu, palun rahulda mind.

Advertisements

Written by michiko

Reede, september 5, 2008 kell 10:04

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s