michiko

öös

leave a comment »

Sa oled mu klatš, mu pesu, mu sigaretid ja mu purpurpunakaslillad satiinist voodilinad, mille vahel me kokku sulame ja lahutume, ja seejärel teineteisesse upume. Meile meeldib juua, iseäranis aga teineteist, sest me olemegi me maailm. Sa oled mu klišee, keset veiniklaase ja mööda tuba laiali lennanud seksikat pesu, sa oled mu hing ja ma olen su keha, me upume teineteise ja me oleme õnnelikud, me ei tea mitte millestki mitte midagi ja me elame vaid kirest, himust, naudingutest, armastusest ja ilust, ja armastusest, ja kirest, see on kõikevõitev, purukslööv ja ennastunustav, mitte miski selle vääriline ei ole meie satiinlinade kõrval, mitte miski ei ulata meie uhkusesse ja esteetlikku glamuuri, meie ja meie anakreontilisus, me kirg, kõikevõitev, purustav. Vaata, klišee! Ja kas pole see mitte vahelduseks nii ilus, nii nauditav. Me teineteist hommikuks sööme, kehamahlu lakume kõrvale. Sa oled mu maakaart, mina olen rännumees. Ma olen su kreem, palun määri end minuga. Ma olen su janu, palun rahulda mind.

Advertisements

Written by michiko

Reede, september 5, 2008 kell 10:04

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s