michiko

soovimatud kaaslased

leave a comment »

Vabandust selle mõttetu postituse eest, aga jeerum, see ei ole reaalne. Öösel vetsu minnes ei taha ma kohe kindlasti prill-laua pealt kõrvaharke leida. Aga kõrvaharki ennast see ilmselgelt ei huvita, sest just seal ma temaga täna kohtusin. Kuid sellest oli ilmselt vähe, sest kui ma sellest šokist üle sain ja tülgastusest vabaneda üritades sooja turvalisse voodisse pugesin.. läks veidi aega mööda ja ma tundsin mingit imelikku puudutust oma käe juures. Ja see oli järgmine kõrvahark, MINU VOODIS!!! Kuskil ei ole enam turvaline. Päris jälk, ausalt. Kuigi ämblikke ma näiteks ei karda. Nende vastu pole mul midagi, ma aeg-ajalt käin oma ämblikufoobist sõbrannal külas neid kaheksajalgseid välja viskamas hoopis. Aga mingid limuskid, kõrvahargid ja prussakad, neid ma ei kannata. Ja ma arvan, et see kõrvahark ronis kuskile mu raamatute vahele siin voodi kõrval ja kui ma vähegi selleks voli annaks, siis ma ilmselt peaks teise tuppa magama minema täna. Aga ma ei lase ühel hargil oma elu kontrollida, seetõttu ma pean võitlema selle hirmutava mõttega selle olevuse lähedusest.

Ja kui juba ebameeldivad kokkupuuted putukatega jutuks tulid, siis umbes kuu aega tagasi õnnestus mul keset seedermännipähklite söömist avastadada, et nende hulgas sibavad vaaraosipelgad. ÕÕvastav. Aga ma suutsin selle rõvedustunde üsna kergesti alla suruda. Ma vist pole väga nõrganärviline.

Advertisements

Written by michiko

Reede, august 1, 2008 kell 1:59

Posted in mis valesti läks?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s