michiko

leave a comment »

Oo, milline jumalik katarsislik olemine valdas mind pärast filosoofia sisseastumisvestlust. Ma astusin ülikooli ustest välja ja mõmisesin omaette, see on selline erakordselt tundlik tajumine. Sellises olekus ma tunnetan iga tuuleiili, iga õrnaeglane puudutus mööda nahka on kui pilved mu ümber. Ma jalutasin mööda tänavat, ühe käe sõrmed pealael nautlevalt juustes ja silmad kinni. Suletud silmadega, sest nii tajub sisemisi laineid võimsamalt. Maitsev, oo, kui maitsev.

Advertisements

Written by michiko

Teisipäev, juuli 15, 2008 kell 2:28

Posted in naudingutaju

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s