michiko

leave a comment »

Oo, milline jumalik katarsislik olemine valdas mind pärast filosoofia sisseastumisvestlust. Ma astusin ülikooli ustest välja ja mõmisesin omaette, see on selline erakordselt tundlik tajumine. Sellises olekus ma tunnetan iga tuuleiili, iga õrnaeglane puudutus mööda nahka on kui pilved mu ümber. Ma jalutasin mööda tänavat, ühe käe sõrmed pealael nautlevalt juustes ja silmad kinni. Suletud silmadega, sest nii tajub sisemisi laineid võimsamalt. Maitsev, oo, kui maitsev.

Advertisements

Written by michiko

Teisipäev, juuli 15, 2008 kell 2:28

Posted in naudingutaju

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s